Kava laupäeval, 13. augustil 2016
11.00 – 12.30 Mida teha, et rohkem noori reaalainete õpetajaks õpiks?
Moderaatorid: Katariina Päts, Hanna Britt Soots (Tallinna Reaalkooli õpilased)
Esinejad: Martin Saar (TRK õppealajuhataja ja keemiaõpetaja), Sandra Schumann (Harvardi tudeng), Mailis Reps (riigikogu kultuurikomisjoni liige), Jüri Kurvits (Talllinna Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade arengujuht).
Paide arvamusfestivalil esinevad avatud matemaatika-füüsikatunniga kohalikud Paide gümnaasiumi õpetajad Lorina Kukk (keemiaõpetaja) ja Silva Jürisoo (füüsika-matemaatika õpetaja)
13.00 – 14.30 100 reasons to be Happy at School
Moderaator: Toomas Kruusimägi (Tallinna Inglise Kolledži direktor)
Esinejad: Olli Vesterinen (Soome õpetaja ja haridusspetsialist); Anna-Kaisa Oidermaa (psühholoog ja portaali peaasi.ee looja); Mario Mäeots (Tartu Hansa kooli õpetaja); Tuuli Helind (Audentese õpilane)
15.00 – 16.30 Kuidas targalt koonerdada, et oleks mida teadlikult laristada?
Moderaator: Anu Olvik (Rahandusministeerium, rahatarkuse edendaja)
Esinejad: Kristi Saare Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja, Ruta Pärnpuu hinnalogistik ja teadlik priiskaja, Jaak Roosaare “Rikkaks saamise õpik” autor, Tõnis-Denis Merkuljev Investeerimisklubi asutaja ja visionäär
17.00 – 18.30 Tark+vara+arendus ehk kuidas kujuneb kultuurne inimene
Moderaator: Jaak Prints
Esinejad: Aet Raudsepp (Rocca al Mare Kooli inglise keele õpetaja), Katriin Fisch Uibopuu (Tartu LV kultuuriosakonna juhataja), Helen Sabrak (Noored Kooli programmist), Egge Kulbok-Lattik (kultuuripoliitika uurija ja Kultuurikoja eestseisuse liige)
Teemadest lähemalt
Rohkem reaalainete õpetajaid
Häid mõtteid ja küsimusi, mis arutelust kõlama jäid:
Kuidas saada noori reaalainete õpetajateks? (ajurünnak osalejate vahel)
- raha ja kooli prestiiž (turvaline valik, ka vaba aja veetmine)
- visuaalseks nähtavaks hästi huvitavad reaalainete tunnid
- erinevate tasandite kokku tulemine, et õpetaja eluolu raskusi mõõta-hinnata
-õpetajate omavaheline koostöine kultuur
-koolidevaheline koostöö
- suhtumine "me oleme õpetajad, me oleme olulised"
-õpetaja peab ennast ise tundma turvaliselt väärtustatuna (mitte alaväärsustunnet)
-praegu kahjuks tuima võitu hariduspoliitika Eestis
Kas mänguline õpe on nii hea kui reklaamitakse?
- Teemast aru saamine läbi tegevuse on kindlasti palju parem.
- Tuleb meeles pidada eesmärki, õpilaste erinevat õppimist ja õpilaste vanust, mis kõik mõjutavad.
- Kui mängulisust juurde toome, peame mõtlema, mille ära jätame või kõrvale tõstame.
- Intellektuaalselt põnev peab kogu aeg olema, miäng mitte vaid ainult premeerimine.
- On olukordi, kus mäng on omal kohal ja neid, kus ta seda ei ole.
Mida tähendab hinne ja hindamine?
Hindamine jääb oma olemuselt subjektiivseks.
Mõnikord on aga teadmised hindamatud!
Võti on enese hindamises. Õpetaja saab aidata õpilasel seda õppida.
Peab aru saama, mida hinne ütleb.
Me ei peakski rääkima keskmisest, kuna õpetajatöö ei ole keskmiste nõudmiste ja ettevalmistusega tööga.
Rahatarkus
Häid mõtteid ja küsimusi, mis arutelust kõlama jäid:
Tark+vara+arendus
Häid mõtteid ja küsimusi, mis arutelust kõlama jäid:
Tark+vara+varandus ehk kuidas kujuneb kultuurne inimene
Mida tähendab kultuurne inimene?
- oluline on oma kultuuri tundmine
- teadmine, kust pärinevad meie juured
- olla avatud ümbritsevatele kultuuridele
- enesest teadlik, et olla oma valikutes vaba
- igaüks on kultuurne inimene - kas minu arusaamine sobib kokku sellega, mis teisel on
Mida tähendab kultuur?
- kultuur on tähendusloome protsess
Kultuurne ja haritud inimene ei vaja eestkostet, siis saaab ise olla.
Kuidas kujuneb?
Haridus, kasvatus,
Kui oled haritud ei pidanud sa painduma kellegi sulaseks.
Millised on tänasel päeval kitsaskohad? Mis paneb meid täna sellest rääkima?
- kui on nii palju informatsiooni on stereotüübid kiired tekkima
- ka see, kes kuidas tajub oma isiklikku ruumi
- koolis kui sotsiaalses ruumis tuleb hakkama saada igasuguste erinevate inimestega
- milliseid oskusi on vaja tuleviku kultuursetes inimestes?
- kuidas leida tasakaal raamatust saadud tarkuse vahel, millel põhineb see, kes me oleme ja selle vahel, milliseid oskusi me vajame - eneserefleksioon
Kas kool täna on jäänud jalgu?
Mitte ainult formaalharidus, vaid kõikvõimalikud kunstilised praktikad. Rahvamajad kui väikese ooperiteatri mudelid.
Kas kõigile on kättesaadavad huviharidused ja -ringid?
Kelleltki malli ei saa võtta, ise peame tegema.
Mida saab kool ära teha?
Kõik on kinni selles, kuidas sina õpetajana enda tööd mõtestad. Kui sa teed tunni koos õpilastega ja saad aru, et see, mida sa teed mõjutab nende inimeste tulevikku - on see tegevus, kus sul peab olema aukartust selle ees, millisel moel sa suunad või ei suuna neid.
Õpetaja vajab aega, et rohkem selle peale ise mõelda ja sellest rohkem kolleegidega rääkida.
Kui õpetaja peab ise olema stsenarist, näitleja, produtsent, sis ei jäägi aega. Kõike ei pea ise leiutama. Koostöö puudub, on indiviidide keskne.
Laste sotsiaalne ja emotsionaalne arendamine - kuidas rühmatööd teha, märgata,
Kohustuslik osa - valikute tegemine: gümnaasiumis ei oska noor valida, kui tal varem pole olnud võimalust nt tasapisi sammhaaval minivalikuid teha.
Täna on õppekavade poolt võimalusi rohkem, kui koolides tehakse - kes selle vastutuse võtab?
Kui kindel sa oled selles, mida sa teed? Kui ei ole, siis on struktureeritud dokument kindlam, mis ütleb ette ära, mida tuleb teha. Õpetaja vajab kultuurikihti, et tajuda, millal on vaja plaanides muudatusi teha, et see oleks õpiasele kasulikum.
Sunduslikkus hariduses - kuidas see toimib? kas koolielu on võimalik mugavaks teha?
Kas õpetajaks olemine täna nõuab mingeid teisi omadusi? Sisu, materjalid erinevad; see, mil moel õpetaja näeb enda rolli. Õpilased on muutunud. Mitte enam väga ka mida teed, vaid kuidas teed? Kuidas jõuda iga õpilaseni?
Õpetaja kui mitte niivõrd aineandja, vaid kultuurierinevuste selgitaja.
Õpilased tahavad reaalselt inimestega suhelda, mitte ainult digihullust. Samas on digi reaalsus ja tagasi ei pööru - milline on tarkus sellega toime tulla ja tervislik, mõistlikuim lahendus.
Milliseid kultuuriosi peaks see inimene kandma, kes kooli lõpetab?
Kooli lõpetaja peab olema
avatud, rõõmus,
pakatama ideedest,
uudishimu, valmis ja nõus võtma vastutust.
Mitte et vale vastus, vaid, et see veel ei olnud õige vastus.
Tagasisidestamine - formatiivne ja kujundav hindamine; kuidas edasi minna.